Essee: Tundub nagu kõik on valmis – nüüd tuleb innovatsiooniga alustada

Ago Press

TS16

Kuulates kursuse ajal loenguid alates innovatsioonist kuni vaba tarkvara ja e-õppeni ning tehnika kasutamisest inimese täisväärtusliku elu saavutamise eesmärgil, hakkasin mõtlema, et kuhu me oleme riigi tasandil arenguga jõudnud ja mida peaks tulevikus silmas pidama. Eesti riik on saanud alates üheksakümnendate keskpaigast nautida eesrindliku e-riigi aupaistet. Sellest ajast pärinevad suured projektid nagu Tiigrihüppe sihtasutuse loomine ja koolide varustamine arvutiklassidega ning internetiga. Riigi igapäevane toimimine on muudetud elektrooniliseks ja osalt paberivabaks, sest näiteks 2006. aastast ei anta enam välja Riigi Teatajat paberil vaid see on kättesaadav ainult internetist. Suurimaks kordaminekuks võib aga lugeda ID-kaardi kasutuselevõttu, mis tagab kogu e-riigi turvalise toimimise ja võimaldab Eestil läbi viia elektroonilist hääletamist. Kõik eelmainitud projektid on justkui valmis ja kasutatavad kuid midagi jääb siiski puudu. Ajakirjanduses ilmub tihti arvamuslugusid, mis nendivad, et Eesti e-riik on surnud ja midagi säravat pole viimasel ajal korda saadetud.

Leian, et nüüd ongi just õige aeg hakata tegelema innovatsiooniga ja muuta valminud teenused kasutajasõbralikumaks ja efektiivsemaks. Innovatsioon on ju uute ideede rakendamine, et asjad ja teenused toimiksid paremini ja mugavamalt. Kohti optimeerimiseks e-riigi teenustel on küll ja küll. Kui tuua värskeid näiteid siis varsti tuleb välja uus eesti.ee¹ veebiportaal, mis saab parema sisuhalduse ja uuenenud välimuse. Samuti arendatakse ID-kaardi tarkvara ning võrreldes eelneva versiooniga toetatakse ühtselt kõiki operatsioonisüsteeme ja enamlevinud veebilehitsejaid. Need tegevused on kõik suunatud sellele, et inimestel oleks mugavam riigiga suhelda ja teenuseid tarbida. Kui praegu kasutavad ID-kaarti elektrooniliselt enamasti entusiastid või väga suure kõrvalise surve tõttu siis tulevikus võiks ID-kaardi kasutamine nii lihtsaks muutuda, et ka minu vanaema eelistaks ID-kaardiga internetipanka sisse logida.

Teisalt, miks peaksi ainult riik innovaatiliste lahendustega välja tulema. Miks ei võiks tärkav start-up kultuur välja töötada nutikaid ja odavaid lahendusi, kuidas avalikke teenuseid paremini pakkuda. Toetudes aga Siim Telleri blogipostitusele² sellest kuidas Garage48 raames oli väga keeruline avalikke teenuseid välja töötada, tuleb nentida, et riigil on arenguruumi innovatsiooni toetamisel laiemalt kui ainult riigihangete väljakuulutamise ja projektipõhise teenuse ostmise kaudu. Teller toob oma postituses välja, et suur osa riiklikest andmekogudest on kinnised ja/või tasulised. Seega kui entusiast soovib luua teenust, mis koondab ametlikud teadaanded vastavalt asukoha põhiselt või kui keegi tahaks Eesti Posti indeksiteenust parandada siis need püüdlused võivad ebaõnnestuda, sest andmed pole kättesaadavad või on reeglites sätestatud, et allalaaditud andmeid ei tohi muudetud kujul avaldada ehk siis avalikku rakendust teha nendest. Selline olukord on minu arvates e-riigi arengut pärssiv, sest aktiivne kogukonna kaasamine on võtmetähtsusega nii e-riigi arengu seisukohalt kui ka terve Eesti IT-ökosüsteemi seisukohalt.

Kogukonnaga seoses peatuksin ühel hiljutisel RISO pressiteatel³, mis kuulutas välja riigihanke LibreOffice'i portaali väljatöötamiseks ja arendamiseks. Hange hõlmas nelja erinevat valdkonda LibreOffice'i arendamisel sealhulgas programmi eestindamine, eestikeelse spelleri arendamine ja portaali ning portaalihalduse arendamine. Tegu on huvitava ja enneolematu initsiatiivikusega, sest riigi toetusega kõikehõlmavat vaba kontoritarkavara tutvustavat portaali pole enne olnud. Toetus annab LibreOffice'i entusiastidele ja IT-firmadele ressurssi, et pakkuda kõigile eestlastele toimiv ja eestikeelne tasuta tarkvarapakkett, mille on ka väike tugi olemas portaali näol. Ausalt öeldes olin LibreOffice'i tulekuga veidi nördinud, sest kogu töö OpenOffice'i tutvustamisel ja materjalide väljatöötamisel on läinud vett vedama. Riik on nüüd siis initsiatiivi enda kätte võtnud ja püüab uut LibreOffice'i massidesse tuua ja ehk seeläbi ka ise riigisektoris vabale kontoritarkvarle üle minna, sest kui kui aina suurem arv kodanikke just LibreOffice'it ja ODT formaati kasutab siis peab avalik sektor seda failiformaati toetama ja vastu võtma ning sellega töötama.

Soovin, et selle projektiga mindaks riigs edasi ja lisaks ametnike varustamisega vaba kontoritarkvaraga keskendutaks järgmisena üldhariduskoolidele, sest hetkel on põhikoolis ja gümnaasiumis saadav arvutiõpetus suures osas Microsofti-keskne. Samamoodi nagu LibreOffice'i portaaliga tuleks välja kuulutada õppematerjalide loomise hange, mille tulemusel töötataks välja LibreOffice'i kohta õppematerjalid, mida saaks õppekavasse integreerida. Need samad materjalid tuleb lisada ka arendatavasse portaali. Siit võiks veel edasi minna ja üldse Linuxi operatsioonisüsteemi peale üle minna aga see tekitaks juba veidi rohkem probleeme ja tegelikult pole ju operatsioonisüsteemil tähtsust, sest suhtlemine kodaniku ja avaliku sektori vahel käib peamiselt failiformaatides ja LibreOffice töötab kõikide operatsioonisüsteemidega.

LibreOffice'i kasutuselevõtt on tegelikult riigile ja kohalikele omavalitsustele puhtalt rahaline otsus, sest lähiaastatel lõppevad Microsofti nn. arengumaade odavad litsensid ja siis peavad ametnikud otsustama kas käia välja kordades rohkem raha litsentside pikendamise eest või teha samuti kulutusi inimeste koolitamiseks aga samal ajal saada toode tasuta kätte. Ma toetan seda teist varianti, sest esiteks koolitamine toimuks ju Eestis ja Eesti firmade/inimeste poolt- raha jääks Eestisse. Tugi ja probleemide lahendamine LibreOffice'i puhul toimuks samuti Eesti firmade ja kogukonna poolt. Kui aga maksta kogu see raha Microsofti litsentside peale siis läheb Eesti maksumaksjate raha välismaale. Siin on oluline vaagida erinevaid tagajärgi ja kasu Eesti IT-sektorile. Kui lumepall on veerema lükatud ehk kui avalik sektor läheb suures osas üle siis tulevad järgi ka väikeettevõtted ja MTÜ-d, rääkimata siis kodanikust. See omakorda loob eeldusi LibreOffice'iga tegelevate ettevõtete kasvuks ja suurendab IT-sektoris konkurentsi.

Üldiselt olen viimaste aastate arenguid jälgides seisukohal, et kui riik soovib oma eesrindlikku positsiooni infotehnoloogia vallas säilitada siis tuleb fookus pöörata vaba tarkvara ja avatud mõtlemise poole. Olgu see siis LibreOffice'i toetamine või andmekogude avatus, et nutikad tarkvaraarendajad saaksid nende abil mõne laheda rakenduse valmis meisterdada, nii või teisiti, innovatsioon ja areng toimub pigem avatud keskkonnas ja kogukonna poolt, mitte suurfirmadele üüratuid summasid litsentside makstes.

1Uus eesti.ee portaal http://proto.eesti.ee/proto/

2e-Eesti on surnud, riik tappis ta http://www.siimteller.com/2011/02/e-eesti-on-surnud-riik-tappis-ta/

3RISO pressiteade http://www.riso.ee/et/LibreOffice-tugihanked

Referaat reklaamikeelest

Avaldan referaadi reklaamkeelest, mille tegin Tartu Ülikooli akadeemilise kirjutamise kursuse kodutöös.
Dokument:
Reklaamikeel Ago Press
Esitlus:
reklaamikeel
----
Kui näed viga, teata kommentaaridesse.

Suhtekorralduse kodutöö

Tartu Ülikooli suhtekorralduse kursuse kodutöö raames tegime analüüsi Tartu linna suhtekorraldusele, arvestades linna imagot ja suurt tähelepanu pöörasime just sotsiaalmeediale.
Analüüs valmis rühmatööna: Ago Press, Aet Rebane ja Kärt Rebane.
Töödega saab tutvuda linkide kaudu Scribd keskkonnas: Analüüsi dokument ja esitlus vastavalt dokumendile

Tartu suhtekorralduse analüüs

Tartu suhtekorralduse analüüs esitlus
----
Kui näed viga, teata kommentaaridesse.

Soome koolisüsteemist

Laadi alla originaalmanus

Haridus nr 5, 2001

VABADUS JA REGLEMENTEERITUS SOOME ÕPPEKAVAS

• Seal tegeleb riikliku õppekava arendamisega Haridusministeeriumi koolivalitsus, mille koosseisus on nii põhiharidus-, kutseõppeasutusete- ja gümnaasiumiosakond. Nende käes on koolide arengu üldine juhtimine ja strateegia kavandamine.

Deregulatsioon

• Soome õppekava arengus on lõppemas nn. deregulatsiooni aeg, millele oli iseloomulik riiklike haridusasutuste püüd viia otsustamisõigus hariduse sisu üle valdade, koolide ja iga õpilase tasandile.
• Õpilasi ei kinnistatud elukohajärgse kooli juurde, soosides seega nn. koolituru e. koolidevahelise konkurentsi teket. Eeldati, et iga vald ja linn tunnetab kõige paremini kohalikke haridusvajadusi ning suudab paindlikult reageerida ühiskonnas toimuvatele muutustele.
• Uuendusena töötati täpsete ainekavade asemel välja üldised ainete raamkavad. Varem kehtinud 1994.a õppekava oli baasõppekava, kus määratleti vaid hariduse andmise riiklikud eesmärgid ja üldine sisu. Seega langes õppekava koostamise põhiraskus riiklikult tasandilt koolidele. Koolid tuginesid oma õppekavade koostamisel paikkonna vajadustele, haridusseadustele, parlamendi poolt kehtestatud tunnijaotuskavale, riiklikule õppekavale ja haridusministeeriumi poolt väljatöötatud soovitustele (hea ainetundmise kriteeriumid; aineraamatud jmt.)

Uued suunad

• Soomlaste õppekava oli väga üldine, koolide vabadus äärmiselt suur. Probleemid ilmnesid paljudel tasanditel - paljud koolid ei suutnud mõistlikult kasutada olemasolevaid vabadusi ning luua tasakaalustatud kooliõppekavasid; raskendatud oli õpilaste üleminek ühest koolist teise; õppe sisu määratlematus põhjustas olukorra, kus oli raske koostada gümnaasiumi riiklike lõpueksamite ülesandeid; mõnedes õppeainetes oli täheldatav õpitulemuste langustendents.
• Töö käik oli uuendusi tehes järgmine: kõigepealt töötati välja uue õppekava algversioon, mis läks pooleks aastaks mõnesajasse pilootkooli katsetamisele. Seejärel kõrvaldati katsetamise käigus ilmnenud puudused ning viimistleti õppekava. Kõige esimesena läks uuele õppekavale üle eelkool , edasi esimesed-teised klassid (aastatel 2002 ja 2003 ) ja siis juba kogu põhikool (2004 - 2005).
• Õppekavauuenduste peamine üldine suundumus on detailsemalt määratleda õppeainete sisu, kehtestada hea ainetundmise kriteeriumid kokkulepitud klasside lõpuks, töötada välja gümnaasiumi õppeainete erikursuste ainekavad – kokkuvõttes liikuda taas suurema reglementeerituse poole, muutes mõnevõrra olemasolevat valik- ja kohustuslike õppeainete vahekorda.

Õppekavamuudatused vanuseastmeti

Eelkool

• Alusharidus pole Soomes kohustuslik, alusharidust annavad Soomes enamasti lasteaiad (tasuliselt), kuid ka koolide juures asuvad tasuta eelkooliklassid. lasteaaedades on vanematel tulnud maksta ka tasu. Kuueaastastele on eelikooliaasta tasuta.
• Kõigile kohustuslik alusharidus on arutlusel olnud, selle variandi plussiks oleks ühtlane stardipositsioon kõigile lastele. Samas on Soome mõned piirkonnad niivõrd hõreda asustusega, et pole vajadust nõuda, et kõik lapsed peaks juba kuueaastaselt koolibussi asuma.

Põhikool

• Kuni 1998. aasta lõpuni oli põhikool jagatud kaheks osaks (I-VI ja VII-IX klass). Alates 1. jaanuarist 1999. aastast niisugust jagunemist enam ei ole - kehtib üheksa (õpilase õppimistempost sõltuvalt võib ka 10) aastat kestev kohustuslik põhikool. Muutuse põhjustas soov pakkuda lastele kogu põhikooli haridust oma kodukoha lähedal ja suurendada maapiirkondade atraktiivsust.
• Põhikooli õppekava tundide arvu on tõstetud emakeeles, matemaatikas, loodusainetes, ühiskonnaõpetuses ja ajaloos, samuti ande- ja oskusainetes. Sisse on toodud kohustuslik terviseõpetus. Samas toimub õppeainete miinimumtunnimäära tõstmine valikainete mahu kärpimise tulemusel. Põhikooli kahes viimases klassis nähakse ette 4 valikainetundi nädalas, varasemates klassides valikaineid ei ole (siiski on koolidel võimalik oma äranägemise järgi neid tekitada).
• Üldine miinimumtundide arv kahes viimases põhikooli klassis on 30 tundi nädalas (I- II klass - 19 t/n, II-IV klass 23 t/n, V-VI klass 24 t/n, VII klass 30 t/n).
• Kui Eesti õppekavas on põhikooli õpilaste oodatavad pädevused määratud kolme aasta kaupa, siis Soomes sõltub see ainest. Näiteks on emakeeles ja matemaatikas hea õpitulemuse kriteeriumid (hinde 8 saamiseks püstitatud tingimused kümne palli süsteemis) kehtestatud pärast 2. ja 5. klassi ja põhikooli lõpuks. Selline kord võimaldab paremini arvestada aine eripära, õpilaste arengut ning aine "üleandmist" klassiõpetajalt aineõpetajale.

Gümnaasium

• Peale põhikooli läbimist võivad õpilased minna õppima gümnaasiumisse või alustada kutseõppega. Soomes on umbes 450 gümnaasiumi, milles jätkab õpinguid ligikaudu 60% põhikooli lõpetajatest.
• Gümnaasiumi õppekava on koostatud kolmeks õppeaastaks, aga õpilased võivad selle vastavalt võimetele ja soovidele läbida kahe või nelja aastaga. Õppetöö viiakse läbi kursustena. Neist 45 - 49 on kohustuslikud (Eestis 74), millele lisaks peab õpilane valima vähemalt 10 erinevaid õppeaineid süvendavat kursust. Näiteks füüsikas ja keemias on kohustuslike kursuste arv üks, aga õpilane võib soovi korral valida endale lisaks kuni 7 täiendavat füüsika ja 3 keemia kursust.
• Ülejäänud 16-20 kursust valib õpilane kooli poolt pakutavate vabaainete hulgast. Need võivad olla mingi õppeaine lisakursused, aga ka mistahes muud õpilaste soovide ja kooli võimalustega kokkusobivad kursused alates kodundusest ja golfist, lõpetades eksootiliste keelte õpetamisega.
• Kokku on õpilastel on kohustus gümnaasiumis läbida minimaalselt 75 kursust (meil 96) ning gümnaasium lõpeb riiklike lõpueksamitega, millest kohustuslikud on 4: emakeel; 1. ja 2. (soome v. rootsi) võõrkeel; matemaatika või reaalainete kombineeritud eksam. Lõpueksamite edukas sooritamine annab õpilasele õiguse kandideerida kõrgkooli (kuid ei ole ühtlasi sisseastumiseksam, nii nagu meil).
• Hiljutised suuremad muutused gümnaasiumis on seotud õpilaste valikuvabaduse suurenemise ja nende individuaalsete võimete arvestamisega. Kuna ainult 60-65% õppekavast on kohustuslik, peavad õpilased ise koostama oma programmi. Seega saavad nad vastavalt huvidele ja soovidele valida, milliseid aineid, millised mahus ja raskusastmel nad omandavad. Selline valikuvabadus suurendab õpilaste vastutust ning võimaldab õpilastel saada võimetekohane haridus.
• Soomes katsetati kaua ja 1999.aastal mindi üle klassideta õppele, mille puhul gümnaasiumis ei komplekteerita õpilasi traditsioonilisteks klassideks, vaid igaks kooliaastaks moodustatakse igas õppeaines õppegrupid vastavalt sellele, millisel tasemel õpilased üht või teist õppeainet soovivad õppida. Taoline klassideta õpe on sarnane USA-s kasutusel oleva gümnaasiumiõppega selle vahega, et kohustuslike kursuste osakaal on suurem.

Õpetajakoolitus

Alates 1950.a. on Soomes kujutluspilt õpetajast muutunud igal aastakümnendil.

• Kuni kuuekümnendate aastate lõpuni omas õpetaja rahvavalgustaja mainet. Seitsmekümnendatel siirdus rõhk õpetaja oskustele ning õpetajas nähti eelkõige oma aine head spetsialisti ja metoodikut, kes oskas vastata kõikidele küsimustele.
• Kümme aastat hiljem tungis esiplaanile õpetaja, kes otsis igalt poolt ja igaühelt vastukaja oma tööle ning suutis muuta oma õpetamisstiili või kanda järgmisel päeval roheliste pükste asemel punaseid.
• Möödunud aastakümnendil muutus tähtsaks õppesisu ja saavutatud tulemused.
• Nüüdseks ollakse jõutud ringiga tagasi ja taas nähakse õpetajas seda isikut, kelle käes on tungal.

Võimalus õppida vastavalt võimetele

Soome haridusseadustik sätestab võimalused selleks, et iga õpilane saaks oma võimete kohaselt õppida ja areneda. Sealjuures arvestatakse õpilaste erinevate vajadustega.

• Soome koolisüsteem pakub erinevaid võimalusi igale õpilasele individuaalselt lähenemiseks. Esimene neist on õpiabi. Õpiabi võib anda tunnis või enne/ pärast tunde, seda võib teha õpetaja või teine õpilane, kes aineosa hästi omandanud ja seda teis(t)ele õpetades seda omakorda kinnistada saab. Kui õpilane on jõudnud teistele järgi, siis lõppeb ka abi andmine ja ta läheb üle üldisele õppekavale.
• Kui õpilase võimed ei luba tal mingis aines või ka kõigis ainetes teistega võrdses tempos edasi minna (see võib olla tingitud ka puudest, sest Soomes on suund integreerida puudega õpilasi tavakooli) siis koostatakse talle individuaalne õppekava, mis on lihtsam kui tavaline.

• Andrus Nilk, reporter (2005)
  
  Euroopas populaarse Soome koolikorralduse alustalad:
• võrdsete võimaluste loomine kõigile lastele saada hea põhiharidus
• ühtlaselt tugevad koolid ja innustunud õpetajad.
• PISA uuring 15-aastastele noortele matemaatikas, loodusteadustes ja emakeeles.
• Haridusjuhid väidavad: tähtis lapsesõbralik kool, õpetajaameti mainekus, pedagoogide hea ettevalmistus.

Õpetajate koostöö

Edust hoolimata pole põhjanaabrid sugugi rahul. Nad tahavad, et algkoolid 1.-6. klassini moodustaksid järgmise kooliastmega 7.-9. klassini tugevama sideme ja kaasataks ka eelkooliealised lapsed.

• Ühks pioneer - 2003 avatud Helsingi Araabia põhikool on Soome haridusjuhtide sõnul tulevikukooli musternäide. Koos õpivad 1.-9. klassi 250 last, sama katuse all elavad ka 40 lasteaiamudilast, et varakult koolieluga tutvustada.
• Õppetööd soodustavad kujunduselemendid: Pikkade kitsaste koridoride asemel avarus, isegi söökla on pooleldi avatud. Klassiruumide keskel puhketuba pinkide ja laudadega – mõeldud puhkuseks ja õpetaja-õpilase paremaks suhtlusvõimaluseks. Klaasist seinad turvalise tunde tekitamiseks, kaheruumiline klass võimekamate ja vähemvõimekate eraldamiseks. Luuakse kodune õhkkond – lapsed sokkides.
• Tihe õpetajatevaheline koostöö – teineteise tundide asendamine. Pidevalt kohal ka täiendõpet (selle andmine on kohustuslik) vajavaid abistava eripedagoog. Lisaõpeta antakse ka võimekamatele. Põhihariduse kättesaamise kindlustamiseks koolil ka 10. klass. Gümnaasiumisse ja kutsekasse võrdne arv lõpetanuid.

Kaitsta lapse heaolu

• Lapse koolitamine on riiklikes koolides tasuta – omavalitsus maksab kinni lõunasöögi, raamatute, õppematerjalide, tervishoiu, transpordi eest.
• Kohalikud omavalitsused püüavad aidata ka toimetulekuraskustes perede lapsi huvialaringides ja koolivaheajaüritustel osalemise eest tasumisel. Kool vastutab lapse heaolu eest – vähendab puudumist, edasijõudmatust, kiusamist, suitsetamist jm. Õpetaja amet lapse mitmekülgne harimine, mitte vaid koolitükkide õpetamine. Tihe side kooli ja kodu vahel.

Soome lapsed vahetavad üha enam immigrantide pärast kooli (2009)

19.10.2009 15:40

Soome lapsevanemad võtavad üha sagedamini oma lapsi ära neist koolidest, kus suure osa õpilastest moodustavad sisserännanud.

• Juba paar aastat tagasi jõudis immigrantide osakaal 40%ni.
• Kodupiirkonnast kaugemasse kooli on läinud 30% algkoolilastest, kuni 50% keskkoolilastest.
• Helsingi ülikooli teadlase Venla Berneliuse sõnul on Soome koolielu jõudnud teelahkmele, kust algavad erinevused. "Selline areng, mis on pikka aega toimunud Rootsis ja Prantsusmaal, on nüüd käivitumas ka Soomes. Paistab, et koolide erinevused üha suurenevad, ja seda just vanemate valiku ja elamupiirkondade erinevuse tõttu," selgitas teadlane.

Sven Randlaid

Soome haridusministri Sari Sarkomaa kõne konverentsil „Väärtused – valikud ja

võimalused 21. sajandi Eesti koolis“

Tartus 03.12.2008

Milliseid väärtusi kannab Soome kool?

Kõigile võrdsed võimalused

• Soome kooli väärtuste vundamenti on ehitatud kogu iseseisvuse aja. Soomes on valitsenud alati tugev hariduse usk, usk kogu rahva harituse jõudu. Soome kool on kõikjal Soomes ühesugune, sõltumata kooli asukohast. Iga omavalitsuse kool on hea kool oma piirkonna lapsele. Erakoole meil praktiliselt ei ole.
• Ühiskondlikud väärtused muutuvad aeglaselt. Soomes on õpetuse alusmüür laotud inimsõigustele, võrdsusele ja demokraatiale. Soomes on tahetud luua kõigile lastele ja noortele võrdsed tingimused hariduse omandamiseks, sõltumata soost, elukohast, vanemate sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, emakeelest, kultuurilisest taustast või tervislikust seisundist. Soome koolisüsteem on seega väga võrdne süsteem, mis püüab hoolt kanda iga õpilase erivajadustest.
• Soome ja Eesti lapsed alustavad kooliteed 7- aastaselt, mis on üsna hilja võrreldes paljude teiste maadega. Ka see on väärtustest lähtuv valik: me soovime anda lapsele võimaluse olla võimalikult kaua laps. Soomes on lähtekohaks ka see, et kooli tulles ei pea laps oskama lugeda, kirjutada ja arvutada, ta hakkab neid oskusi õppima koolis. Soome lapsed käivad küll eelkoolis, kuid selle eesmärgiks on eelkõige valmistada laps ette õppimiseks, mitte õpetada aineid.

Riiklik õppekava põhimõtted

• Lisaks inimõigustele, võrdsusele ja demokraatile väärtustakse Soome hariduses looduse mitmekesisuse ja keskkonna elujõulisuse säilitamist ning multikulutuursuse heakskiitmist.
• Õppekavas eesmärgistatud looduse mitmekesisuse ja keskkonna elujõulisuse säilitamist näeme nii õppesisus kui ka koolide igapäevases elus. Kuigi läänemaailmas valitseb suund individualiseerumisele, muutuvad kollektiivsed väärtused järjest olulisemaks.
• Õppekava järgi peab õpetus toetama kollektiivsust, vastutusvõimelisust ning indiviidi õiguste ja vabaduse austamist. Need väärtused puudutavad iga Soome kooli ja seal töötavaid inimesi. Samuti peab õpetuses arvesse võtma rahvuslikke ja kohalikke erijooni, mõlemat riigikeelt, kaht riigikirikut (evangeelset luteri kirikut ja ortodoksset kirikut), saamlasi põliselanikena ja rahvusvähemusi.

Uussoomlastest immigrandid

• Suuremates Soome linnades on immigrantidest õpilasi umbes kümme protsenti. Enam ei ole ühtegi kooli, keda immigrantide õpetus ei puudutaks. Helsingi koolides räägitakse juba viitkümmend eri keelt.
• Inklusiivsest kasvatusest lähtuvalt õpetatakse mitmes Soome vallas immigrantidele nende oma emakeelet ehk kodukeelt. Immigrandid kuuluvad Soome ühiskonda püsivalt ja see on põhjuseks, miks meie riiklikus õppekavas on eraldi väärtuseks määratud multikultuursuse heakskiitmine. See tähendab, et lapse emakeelt, usku ja kultuurilist identiteeti austatakse ja toetatakse, kuid õpetamisel lähtutakse soome kultuurist. Seega toetame me immigrandist lapse oma kultuurilise identiteedi kujunemist, kuid samal ajal püüame tugevdada tema kuulumist Soome ühiskonda.

Usuõpetus

• Usuõpetus on riiklikus õppekavas samuti väärtuskasvatusest lähtuv valik. Õpetuse lähtekohaks on usuline vabadus. U. 80 % õpilaste vanematest kuuluvad evangeelsesse luteri kirikusse, mistõttu õpetakse ka nende lastele selle usu põhitõdesid. Kui lapse vanemad ei kuulu kirikusse või nad ei soovi, et nende lapsele õpetatakse usuõpetust, asendakse usuõpetus maailmavaateõpetusega.
• Igal õpilasel on õigus saada oma konfessiooni õpetust, seda juhul kui vähemalt kolme lapse vanemad avaldavad selleks soovi. Vajaduse korral peab kool organiseerima vastava usu õpetuse.
• Usuõpetust õpetavad vastava ettevalimistuse saanud õpetajad (algkoolis klassiõpetajad ja põhikoolis aineõpetajad), mitte kirik ega kirikuõpetajad. Usuõpetuse tunnis õpetatakse usu kaudu eetilisi väärtusi, eri konfessioonidest ja kultuuridest arusaamist ning sallivust. Õpilane saab oskused toimetulemiseks erinevates kultuurides ja üleilmastuvas maailmas.

Kooli tegutsemiskultuur

• Kuigi soome kool on alustelt kõikjal ühesugune, on igal koolil siiski oma kultuur ja erinevad viisid argipäevas tegutsemiseks. Kooli kasvatuslikud eesmärgid ja väärtused konkretiseeruvad tegutsemiskultuuris, mis omakorda mõjutab kogu tegevust koolis, nii kasvatust kui õpetust, kui ka iga õpilase õppimist. Parimal juhul pakub kooli tegutsemiskultuur õpilasele kogemuse tema väärtuslikkusest indiviidi ja ühiskonna liikmena.

Kool õpetab ja kasvatab

• Soomes on koolil nii kasvatuslik kui ka õpetuslik ülesanne. Hariduse üheks lähtekohaks on eluaegne õppimine, mis viitab sellele, et me tahame kindlustada oma tulevikku ja sellega kaasnevaid muutusi.
• Kultuuripärandi edasikandmine järgmisele põlvkonnale on kooli üks tähtsamaid ülesandeid. Sama olulisteks ülesanneteks on aga ka arendada kodanikes kriitilist mõtteviisi asjadest arusaamisel, luua uut kultuuri ja uuendada mõtte- ja tegutsemisviise.

Soome valitsuse tulevikuraportis on seatud ühiskonnapoliitika eesmärgiks jõuda riiklikul tasandil nii majanduslikult, ökoloogiliselt, sotsiaalselt, eetiliselt ja kui ka kultuuriliselt pideva arenguni. See tulevikuvisioon sisaldab soome ühiskonna peamisi väärtusi, mis avalduvad ka soome koolisüsteemis. Väärtuste edasikandmine ühelt põlvkonnalt teisele on ühiskondlikus plaanis üks kooli tähtsamaid ülesandeid. Milliseid väärtusi me lastele ja noortele edasi anname, sellise tuleviku me saame.

----
Kui näed viga, teata kommentaaridesse.

Zeppelin sai reklaami üliõpilaste seas

Reklaami küll aga mitte just eriti positiivset. Olen eesti ja soome-ugri keeleteaduse tudeng ja eesti keele suulise ja kirjaliku väljendusoskuse loengus demonstreeris lektor meile Tartu kaubanduskeskuse Zeppelin meistritööd numbrite märkimisel.

Tänane ülesanne asub sellel aadressil: http://www.zeppelin.ee/pop/kullapalavik2009.html
Ülesandeks on leida vääralt kirjutatud numbrid ja need õigesti välja kirjutada :)

Kahjuks ma ei leidnud kaubanduskeskuse kontaktinfot mitte kuskilt, seega loodetavasti keegi Zeppelinist märkab seda postitust.
----
Kui näed viga, teata kommentaaridesse.

Konspekt veebis:"Eesti keele suulise ja kirjaliku väljenduse õpetus I osa"

Lisasin oma "Konspektid lehele uue teema". Sinna on võimalik pääseda siit või sites.google.com/site/konspektid/uelikool kaudu. Sisu uueneb automaatselt, sest kasutan konspekteerimiseks Googel Docs`i lahendust.
----
Kui näed viga, teata kommentaaridesse.

Konspekt veebis: "Euroopa ideede ajalugu"

Lisasin oma "Konspektid lehele uue teema". Sinna on võimalik pääseda siit või sites.google.com/site/konspektid/uelikool kaudu. Sisu uueneb automaatselt, sest kasutan konspekteerimiseks Googel Docs`i lahendust.

----
Kui näed viga, teata kommentaaridesse.