Ago Press
TS16
Kuulates
kursuse ajal loenguid alates innovatsioonist kuni vaba tarkvara ja
e-õppeni ning tehnika kasutamisest inimese täisväärtusliku elu
saavutamise eesmärgil, hakkasin mõtlema, et kuhu me oleme riigi
tasandil arenguga jõudnud ja mida peaks tulevikus silmas pidama.
Eesti riik on saanud alates üheksakümnendate keskpaigast nautida
eesrindliku e-riigi aupaistet. Sellest ajast pärinevad suured
projektid nagu Tiigrihüppe sihtasutuse loomine ja koolide
varustamine arvutiklassidega ning internetiga. Riigi igapäevane
toimimine on muudetud elektrooniliseks ja osalt paberivabaks, sest
näiteks 2006. aastast ei anta enam välja Riigi Teatajat paberil
vaid see on kättesaadav ainult internetist. Suurimaks kordaminekuks
võib aga lugeda ID-kaardi kasutuselevõttu, mis tagab kogu e-riigi
turvalise toimimise ja võimaldab Eestil läbi viia elektroonilist
hääletamist. Kõik eelmainitud projektid on justkui valmis ja
kasutatavad kuid midagi jääb siiski puudu. Ajakirjanduses ilmub
tihti arvamuslugusid, mis nendivad, et Eesti e-riik on surnud ja
midagi säravat pole viimasel ajal korda saadetud.
Leian, et
nüüd ongi just õige aeg hakata tegelema innovatsiooniga ja muuta
valminud teenused kasutajasõbralikumaks ja efektiivsemaks.
Innovatsioon on ju uute ideede rakendamine, et asjad ja teenused
toimiksid paremini ja mugavamalt. Kohti optimeerimiseks e-riigi
teenustel on küll ja küll. Kui tuua värskeid näiteid siis varsti
tuleb välja uus eesti.ee1
veebiportaal, mis saab parema sisuhalduse ja uuenenud välimuse.
Samuti arendatakse ID-kaardi tarkvara ning võrreldes eelneva
versiooniga toetatakse ühtselt kõiki operatsioonisüsteeme ja
enamlevinud veebilehitsejaid. Need tegevused on kõik suunatud
sellele, et inimestel oleks mugavam riigiga suhelda ja teenuseid
tarbida. Kui praegu kasutavad ID-kaarti elektrooniliselt enamasti
entusiastid või väga suure kõrvalise surve tõttu siis tulevikus
võiks ID-kaardi kasutamine nii lihtsaks muutuda, et ka minu vanaema
eelistaks ID-kaardiga internetipanka sisse logida.
Teisalt,
miks peaksi ainult riik innovaatiliste lahendustega välja tulema.
Miks ei võiks tärkav start-up
kultuur välja töötada nutikaid ja odavaid lahendusi, kuidas
avalikke teenuseid paremini pakkuda. Toetudes aga Siim Telleri
blogipostitusele2
sellest kuidas Garage48 raames oli väga keeruline avalikke teenuseid
välja töötada, tuleb nentida, et riigil on arenguruumi
innovatsiooni toetamisel laiemalt kui ainult riigihangete
väljakuulutamise ja projektipõhise teenuse ostmise kaudu. Teller
toob oma postituses välja, et suur osa riiklikest andmekogudest on
kinnised ja/või tasulised. Seega kui entusiast soovib luua teenust,
mis koondab ametlikud teadaanded vastavalt asukoha põhiselt või kui
keegi tahaks Eesti Posti indeksiteenust parandada siis need püüdlused
võivad ebaõnnestuda, sest andmed pole kättesaadavad või on
reeglites sätestatud, et allalaaditud andmeid ei tohi muudetud kujul
avaldada ehk siis avalikku rakendust teha nendest. Selline olukord on
minu arvates e-riigi arengut pärssiv, sest aktiivne kogukonna
kaasamine on võtmetähtsusega nii e-riigi arengu seisukohalt kui ka
terve Eesti IT-ökosüsteemi seisukohalt.
Kogukonnaga
seoses peatuksin ühel hiljutisel RISO pressiteatel3,
mis kuulutas välja riigihanke LibreOffice'i portaali
väljatöötamiseks ja arendamiseks. Hange hõlmas nelja erinevat
valdkonda LibreOffice'i arendamisel sealhulgas programmi
eestindamine, eestikeelse spelleri arendamine ja portaali ning
portaalihalduse arendamine. Tegu on huvitava ja enneolematu
initsiatiivikusega, sest riigi toetusega kõikehõlmavat vaba
kontoritarkavara tutvustavat portaali pole enne olnud. Toetus annab
LibreOffice'i entusiastidele ja IT-firmadele ressurssi, et pakkuda
kõigile eestlastele toimiv ja eestikeelne tasuta tarkvarapakkett,
mille on ka väike tugi olemas portaali näol. Ausalt öeldes olin
LibreOffice'i tulekuga veidi nördinud, sest kogu töö OpenOffice'i
tutvustamisel ja materjalide väljatöötamisel on läinud vett
vedama. Riik on nüüd siis initsiatiivi enda kätte võtnud ja püüab
uut LibreOffice'i massidesse tuua ja ehk seeläbi ka ise
riigisektoris vabale kontoritarkvarle üle minna, sest kui kui aina
suurem arv kodanikke just LibreOffice'it ja ODT formaati kasutab siis
peab avalik sektor seda failiformaati toetama ja vastu võtma ning
sellega töötama.
Soovin, et selle projektiga mindaks riigs edasi ja lisaks ametnike
varustamisega vaba kontoritarkvaraga keskendutaks järgmisena
üldhariduskoolidele, sest hetkel on põhikoolis ja gümnaasiumis
saadav arvutiõpetus suures osas Microsofti-keskne. Samamoodi nagu
LibreOffice'i portaaliga tuleks välja kuulutada õppematerjalide
loomise hange, mille tulemusel töötataks välja LibreOffice'i kohta
õppematerjalid, mida saaks õppekavasse integreerida. Need samad
materjalid tuleb lisada ka arendatavasse portaali. Siit võiks veel
edasi minna ja üldse Linuxi operatsioonisüsteemi peale üle minna
aga see tekitaks juba veidi rohkem probleeme ja tegelikult pole ju
operatsioonisüsteemil tähtsust, sest suhtlemine kodaniku ja avaliku
sektori vahel käib peamiselt failiformaatides ja LibreOffice töötab
kõikide operatsioonisüsteemidega.
LibreOffice'i
kasutuselevõtt on tegelikult riigile ja kohalikele omavalitsustele
puhtalt rahaline otsus, sest lähiaastatel lõppevad Microsofti nn.
arengumaade odavad litsensid ja siis peavad ametnikud otsustama kas
käia välja kordades rohkem raha litsentside pikendamise eest või
teha samuti kulutusi inimeste koolitamiseks aga samal ajal saada
toode tasuta kätte. Ma toetan seda teist varianti, sest esiteks
koolitamine toimuks ju Eestis ja Eesti firmade/inimeste poolt- raha
jääks Eestisse. Tugi ja probleemide lahendamine LibreOffice'i puhul
toimuks samuti Eesti firmade ja kogukonna poolt. Kui aga maksta kogu
see raha Microsofti litsentside peale siis läheb Eesti maksumaksjate
raha välismaale. Siin on oluline vaagida erinevaid tagajärgi ja
kasu Eesti IT-sektorile. Kui lumepall on veerema lükatud ehk kui
avalik sektor läheb suures osas üle siis tulevad järgi ka
väikeettevõtted ja MTÜ-d, rääkimata siis kodanikust. See
omakorda loob eeldusi LibreOffice'iga tegelevate ettevõtete kasvuks
ja suurendab IT-sektoris konkurentsi.
Üldiselt olen viimaste aastate arenguid jälgides seisukohal, et kui
riik soovib oma eesrindlikku positsiooni infotehnoloogia vallas
säilitada siis tuleb fookus pöörata vaba tarkvara ja avatud
mõtlemise poole. Olgu see siis LibreOffice'i toetamine või
andmekogude avatus, et nutikad tarkvaraarendajad saaksid nende abil
mõne laheda rakenduse valmis meisterdada, nii või teisiti,
innovatsioon ja areng toimub pigem avatud keskkonnas ja kogukonna
poolt, mitte suurfirmadele üüratuid summasid litsentside makstes.
1Uus
eesti.ee portaal http://proto.eesti.ee/proto/
2e-Eesti
on surnud, riik tappis ta
http://www.siimteller.com/2011/02/e-eesti-on-surnud-riik-tappis-ta/
3RISO
pressiteade http://www.riso.ee/et/LibreOffice-tugihanked